Taaskord üks vaba päev, homme siis Ravennasse kel 9.00 rongiga, aga sellest juba hiljem.
Restoranis teeme järjest rohkem ja raskemaid asju, kui alguses saime ainult salatit hakkida, siis nüüd teeme ise pastat algusest lõpuni: valmistame pastataigna, teeme erineva kujundiga pastasid, keedame neid ning kõige lõpuks juba roogadeni välja, valmistame kastme, lisame pasta ja loobime pannil, kuni kõik on segunenud, lisame riivitud juustu, loobime veel natuke, et juust sulaks ilusti ning seejärel taldrikule, kust algab tee kliendini. Peale selle teeme veel kooke, alguses oli küllaltki harjumatu koogitaigent rullida, kuid peale seda kui peakokk näitas paar head nippi, läheb asi palju kiiremini ja paremini, selliseid nippe väga koolist ei õpi, praktika annab kogemusi jne..
Peale kookide on veel muidugi küpsised, neid ka mitu erinevat, suhteliselt igapäevane tegevus.
Siinkandis on vägagi teemas igasuguse rohelise söömine, taimed, mis meenutavad vägagi meie mõistes umbrohtu, pestakse, puhastatakse, keedetakse, hakitakse ja serveeritakse ilma ühegi maitseaineta. Maitse meenutab vägagi muru, aga küllap see mingil põhjusel Itaallastele meeldib. Peale rohelise on veel mõned küllaltki huvitavad toidud, näiteks Baccala, tegemist on tüüpilise Itaalia roaga, milles kasutatakse soolatud turska, seda turska hoitakse mitu nädalat vees, et eemaldada üleliigne sool (muidugi selle aja peale omastab kala vägagi vänge haisu, mis meenutab mõneti mädanevat korjust), peale seda kala küpsetatakse ahjus, tehakse sellest suppi või muid roogasid, muidugi kala hais jääb alles ning tegelikkuses see maitse nüüd küll kuigi nauditav pole, aga noh, maitse asi.
Siiski veel üks, mis silma jäi, kui me alustasime seal praktikat, siis nägime kööginurgas kasti, milles hallitasid kuklid, need korjati ära paar nädalat hiljem, meie muidugi ei näinud kuhu need viidi või mida tehti, kuid alles sel nädalal külmikus ringi uurides leidsin need kuklid taaskord üles, seekord olid nad juba ilusti vaagnatele pandud, pooleks lõigatud, ilmselt selleks, et hallitus kergemini ligi pääseks, ma polnud kunagi varem nii palju erinevaid hallitusevärve näinudki, neid me ilmselt proovida ei saa, aga see ilmelt väga halb just polegi.
Järgmine nädal on siis viimane siin, loodetavasti siiski Itaalia köögipoole pealt sellega lõpp ei tule, kas siis mingitele kursustele minnes või isegi siia tagasi tulles.
Aga olgu, pikk jutt sitt jutt, homme või ülehomme siis juba lähemalt Ravennast
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment