Kolmapäev, 16. detsember

Niisiis, esmaspäeval käisime Ravennas ära, suhteliselt sarnane linn Riminile: mitte kuigi suur ja vaatamisväärsusi jätkub.
Päev algas nagu ikka: äratus, hügieen, kiire hommikusöök, telekast "Ti Vorrei" lugu (seda kuulame iga hommik, päev ja õhtu igalt poolt...), ja siis juba bussi peale. Muidugi on meil majas ka üks neiu, kes veedab vannitoas aega kohati rohkem kui meie kolme poiste ajad kokku liita, niisiis ka esmaspäeval, seetõttu jäi neiu ka bussist maha ning ka rongist, mis tähendas seda, et tema jaoks jäi Ravenna reis ära seekord. Küll aga ei heidutanud see meid, läksime rongile ja sõitsime Ravenna poole, vihma sadas, nagu ka 2 eelnevat päeva, mistõttu oli suhteliselt ebameeldiv seal olla. Mustanahalised tulid juba rongijaamas äri ajama oma vihmavarjudega, müües neid 5 eurot tükist, me arvasime selle liiga paljuks olevat, pakkusime 2 eurot, keelduti. Liikusime vanalinnas, mitmed ja mitmed mustanahalised ärimehed tulid vihmavarje pakkuma, kuni lõpuks üks sell jäigi nõusse 2 euroga, ostsime paar vihmavarju siis ja liikusime edasi. Käisime muuseumis ja vaatasime mitmeid vaatamisväärsusi, käisime vahepeal söömas ka mingis pitsarestoranis, kus olid kusjuures vägagi nauditavad pitsad ja teenindus oli ka väga sõbralik ja tore. Tagasi rongi peale liikudes olid vihmavarjud juba nii läbi omadega, et 1 neist tuli ära visata, teise võtsime ikkagi kaasa, et ehk Riminis läheb ka vaja. Õhtupoolik Riminis möödus nagu iga teine vaba päev: kõik oma arvutites kas siis filme/sarju vms vaatamas või siis inimestega jutustamas, tagataustal televiisor, väike snäkk ja mõnusalt lebo.
Ajasime kõik paberid ka täna joonde kontoris, nii et põhimõtteliselt on selleks korraks reis läbi, kuigi me lähme veel homme ja ülehomme Romaniga restorani, sest me juba nädala alguses lubasime, et lähme, nii ka teeme. Nüüd juba ootame vaikselt pühapäeva, kell 06.13 väljub rong Milanosse.

Pühapäev, 13. detsember

Taaskord üks vaba päev, homme siis Ravennasse kel 9.00 rongiga, aga sellest juba hiljem.
Restoranis teeme järjest rohkem ja raskemaid asju, kui alguses saime ainult salatit hakkida, siis nüüd teeme ise pastat algusest lõpuni: valmistame pastataigna, teeme erineva kujundiga pastasid, keedame neid ning kõige lõpuks juba roogadeni välja, valmistame kastme, lisame pasta ja loobime pannil, kuni kõik on segunenud, lisame riivitud juustu, loobime veel natuke, et juust sulaks ilusti ning seejärel taldrikule, kust algab tee kliendini. Peale selle teeme veel kooke, alguses oli küllaltki harjumatu koogitaigent rullida, kuid peale seda kui peakokk näitas paar head nippi, läheb asi palju kiiremini ja paremini, selliseid nippe väga koolist ei õpi, praktika annab kogemusi jne..
Peale kookide on veel muidugi küpsised, neid ka mitu erinevat, suhteliselt igapäevane tegevus.
Siinkandis on vägagi teemas igasuguse rohelise söömine, taimed, mis meenutavad vägagi meie mõistes umbrohtu, pestakse, puhastatakse, keedetakse, hakitakse ja serveeritakse ilma ühegi maitseaineta. Maitse meenutab vägagi muru, aga küllap see mingil põhjusel Itaallastele meeldib. Peale rohelise on veel mõned küllaltki huvitavad toidud, näiteks Baccala, tegemist on tüüpilise Itaalia roaga, milles kasutatakse soolatud turska, seda turska hoitakse mitu nädalat vees, et eemaldada üleliigne sool (muidugi selle aja peale omastab kala vägagi vänge haisu, mis meenutab mõneti mädanevat korjust), peale seda kala küpsetatakse ahjus, tehakse sellest suppi või muid roogasid, muidugi kala hais jääb alles ning tegelikkuses see maitse nüüd küll kuigi nauditav pole, aga noh, maitse asi.
Siiski veel üks, mis silma jäi, kui me alustasime seal praktikat, siis nägime kööginurgas kasti, milles hallitasid kuklid, need korjati ära paar nädalat hiljem, meie muidugi ei näinud kuhu need viidi või mida tehti, kuid alles sel nädalal külmikus ringi uurides leidsin need kuklid taaskord üles, seekord olid nad juba ilusti vaagnatele pandud, pooleks lõigatud, ilmselt selleks, et hallitus kergemini ligi pääseks, ma polnud kunagi varem nii palju erinevaid hallitusevärve näinudki, neid me ilmselt proovida ei saa, aga see ilmelt väga halb just polegi.
Järgmine nädal on siis viimane siin, loodetavasti siiski Itaalia köögipoole pealt sellega lõpp ei tule, kas siis mingitele kursustele minnes või isegi siia tagasi tulles.
Aga olgu, pikk jutt sitt jutt, homme või ülehomme siis juba lähemalt Ravennast

Esmaspäev, 7. detsember

Jälle siis nädalake möödas, kõik päevad on suhteliselt vennad: 8.00 äratus, hügieen, söömine, natuke telkut ja siis bussi peale, praktika, peale seda koju, magamine, söök, filmid, ja jälle magama. Nädala sees eriti linna peal ka midagi ei toimu, nii et põnevust eriti pole, nädalavahetustel aga see-eest on toredam, rahvas liigub ringi, kohalikud tuttavad kutsuvad ka välja, nii et reede ja laupäev on juba toredamad. Esmaspäev nagu täna, on mahamagamiseks, sest täna ei olnud kuskile ekskursiooni, mingeid plaane polnud, seega kodus magamine ja niisama lösutamine. Homsest siis jälle praktikal, järgmine pühapäev Ravennasse ja siis ongi vaid nädal alles jäänud, loodetavasti läheb see aeglaselt, ei ole eriti tahtmist siit ära tulla enam. Ilmselt kirjutan jälle siis kas vahetult enne Ravennat või peale seda.